Books in Estonian

Jalgpall pole elu ja surma küsimus – see on palju tähtsam! Jake‘il, Nickil, Peteril ja teistel FC Mezzi liikmetel läheb turniiril kenasti. Aga kas nad suudavad ka võita ja parimasse alagruppi edasi liikuda? Segameeskonnal pole see kunagi varem õnnestunud. Vastased on väga tugevad ning mõned FC Mezzi liikmed saavad isegi vigastada. Nii lühikese ajaga on raske uusi mängijaid leida, aga juhuslikult kolib just sel ajal linna uus poiss. Tal on kuulus nimi: Zlatan. Aga kas ta oskab jalgpalli mängida? Ja kas ta üldse tahabki?Jalgpall pole elu ja surma küsimus – see on palju tähtsam! \n\nJake loob sõpradega oma jalgpallimeeskonna, mille nimi on FC Mezzi. Lugeja saab kaasa elada tegelaste treeningmängudele, turniiridele, uutele ja vanadele sõpradele. Isegi armastusest on natuke juttu. \n\nSelles sarjas käivad mäng ja lõbu käsikäes!Daniel Zimakoff sündis 1956. aastal ning tal on raamatukogutöötaja haridus. Pärast 1980. aastal esikteose avaldamist on Daniel Zimakoff kirjutanud palju lasteraamatuid ning saanud isegi Taani kultuuriministrilt lastekirjanduse auhinna.

Jalgpall pole elu ja surma küsimus – see on palju tähtsam! FC Mezzi läheb sügisvaheajal Barcelonasse. Nad ööbivad koolis, kus on bassein, mängivad turniiril Hispaania meeskondade vastu ja külastavad Camp Noud. Nad on nii elevil. Täitub nende kõige suurem südamesoov. Teel Camp Nousse kohtavad nad Messit! Ehk toob meeskond reisilt ka mõne trofee koju kaasa?Jalgpall pole elu ja surma küsimus – see on palju tähtsam! \n\nJake loob sõpradega oma jalgpallimeeskonna, mille nimi on FC Mezzi. Lugeja saab kaasa elada tegelaste treeningmängudele, turniiridele, uutele ja vanadele sõpradele. Isegi armastusest on natuke juttu. \n\nSelles sarjas käivad mäng ja lõbu käsikäes!Daniel Zimakoff sündis 1956. aastal ning tal on raamatukogutöötaja haridus. Pärast 1980. aastal esikteose avaldamist on Daniel Zimakoff kirjutanud palju lasteraamatuid ning saanud isegi Taani kultuuriministrilt lastekirjanduse auhinna.

Jalgpall pole elu ja surma küsimus – see on palju tähtsam! Jake, Nick, Peter ja teised FC Mezzi liikmed on nüüd parimas alagrupis. Mängud on kiired, pall võetakse jõhkramalt ära ja matšid tunduvad raskemad kui kunagi varem. Lisaks sellele kaklevad Nick ja Zlatan omavahel ning kui need kaks omavahel koostööd ei tee, pole meeskonnal lootustki alagrupis võita. Kas meeskonna kapten Jake saab midagi ette võtta? Ja mis Ursula ning Zlataniga toimub? Kas nad on paar?Jalgpall pole elu ja surma küsimus – see on palju tähtsam! \n\nJake loob sõpradega oma jalgpallimeeskonna, mille nimi on FC Mezzi. Lugeja saab kaasa elada tegelaste treeningmängudele, turniiridele, uutele ja vanadele sõpradele. Isegi armastusest on natuke juttu. \n\nSelles sarjas käivad mäng ja lõbu käsikäes!Daniel Zimakoff sündis 1956. aastal ning tal on raamatukogutöötaja haridus. Pärast 1980. aastal esikteose avaldamist on Daniel Zimakoff kirjutanud palju lasteraamatuid ning saanud isegi Taani kultuuriministrilt lastekirjanduse auhinna.

Jalgpall pole elu ja surma küsimus – see on palju tähtsam. Jake, Nick ja Peter on parimad sõbrad. Neile meeldib jalka ja nad mängivad samas klubis. Jake ja Nick saavad esimese alagrupi meeskonda. Nad on nii põnevil! Esimest kaht mängu alustavad nad pingilt, aga Jake ei saa esimesel matšil üldse eriti mängida. Kui teise matši lõpuni on jäänud kümme minutit, pole teda ikka veel mängu saadetud. Siis teeb Jake tähtsa otsuse.Jalgpall pole elu ja surma küsimus – see on palju tähtsam! \n\nJake loob sõpradega oma jalgpallimeeskonna, mille nimi on FC Mezzi. Lugeja saab kaasa elada tegelaste treeningmängudele, turniiridele, uutele ja vanadele sõpradele. Isegi armastusest on natuke juttu. \n\nSelles sarjas käivad mäng ja lõbu käsikäes!Daniel Zimakoff sündis 1956. aastal ning tal on raamatukogutöötaja haridus. Pärast 1980. aastal esikteose avaldamist on Daniel Zimakoff kirjutanud palju lasteraamatuid ning saanud isegi Taani kultuuriministrilt lastekirjanduse auhinna.

Jalgpall pole elu ja surma küsimus – see on palju tähtsam! FC Mezzi alustab uut hooaega ning õpib üheksase meeskonnaga mängima. Kasutatakse suuremat väljakut ning mängu tuleb suluseisu reegel. Meeskond saab oma klubimaja ning nad õnnistavad selle õudse pidžaamapeoga sisse. Jake hoiab Ursulal pimedas käest kinni. Kas Ursulast saab poisi esimene tüdruksõber? Pärast kuuleb Jake, et tüdrukud plaanivad meeskonnast ära tulla ja hoopis tennist mängima hakata. Ühtäkki ei käitu Jake enam korraliku kapteni moodi.Jalgpall pole elu ja surma küsimus – see on palju tähtsam! \n\nJake loob sõpradega oma jalgpallimeeskonna, mille nimi on FC Mezzi. Lugeja saab kaasa elada tegelaste treeningmängudele, turniiridele, uutele ja vanadele sõpradele. Isegi armastusest on natuke juttu. \n\nSelles sarjas käivad mäng ja lõbu käsikäes!Daniel Zimakoff sündis 1956. aastal ning tal on raamatukogutöötaja haridus. Pärast 1980. aastal esikteose avaldamist on Daniel Zimakoff kirjutanud palju lasteraamatuid ning saanud isegi Taani kultuuriministrilt lastekirjanduse auhinna.

Võimas vaenlane on Haldjamaale tulnud. Ta tahab kõik sealsed elanikud orjastada. Kui haldjad tahavad ellu jääda, on neil vaja nii vaprust kui ka lootust.Murakas tahab haldjaid võitluses vaenlase vastu aidata. Kuid Karikakra arvates ei ole Murakas veel piisavalt suur. Murakat see ei heiduta. Koos trollipoiss Teravmeelega hiilib ta vaenlase laagrisse. Neil on plaan. Kuid kas nad suudavad raudrusikate ja kuninga koletiste eest peitu jääda?See on teine raamat sarjast „Haldjate saatus". Loe kõiki selle sarja raamatuid:Raudrüüs sõdalasedKivist südaUnustatud hauakambridVõluflöötPeter Gotthardt sündis 1946. aastal Taanis Kopenhaageni lähistel. Lapsena meeldis talle lugeda ja ta veetis palju aega kohalikes raamatukogudes ajaloo- ja seiklusraamatute valikut lugedes. nnGotthardt on kirjutanud lastele üle 60 raamatu, paljude raamatute tegevustik toimub haldjate kuningriigis.

Võimas vaenlane on Haldjamaale tulnud. Ta tahab kõik sealsed elanikud orjastada. Kui haldjad tahavad ellu jääda, on neil vaja nii vaprust kui ka lootust.Kuskil sügaval mägedes on võluvits, mis aitaks haldjate suurima vaenlase, kuningas Auahne tagasi lüüa. Kuid keegi ei tea, kus vits asub. Kas Murakas koos oma sõpradega leiab peidupaiga enne, kui on hilja?See on kolmas raamat sarjast „Haldjate saatus". Loe kõiki selle sarja raamatuid:Raudrüüs sõdalasedKivist südaUnustatud hauakambridVõluflöötPeter Gotthardt sündis 1946. aastal Taanis Kopenhaageni lähistel. Lapsena meeldis talle lugeda ja ta veetis palju aega kohalikes raamatukogudes ajaloo- ja seiklusraamatute valikut lugedes. nnGotthardt on kirjutanud lastele üle 60 raamatu, paljude raamatute tegevustik toimub haldjate kuningriigis.

Võimas vaenlane on Haldjamaale tulnud. Ta tahab kõik sealsed elanikud orjastada. Kui haldjad tahavad ellu jääda, on neil vaja nii vaprust kui ka lootust.Haldjad põgenevad vaenlase sõjaväe eest ja on sunnitud ennast metsas peitma. Karikakar sõbruneb noore haldja Humalaga. Koos teevad nad avastuse, mis aitab haldjatel vaenlase vastu astuda. Kuid kas nad on piisavalt tugevad?See on esimene raamat sarjast „Haldjate saatus". Loe kõiki selle sarja raamatuid:Raudrüüs sõdalasedKivist südaUnustatud hauakambridVõluflöötPeter Gotthardt sündis 1946. aastal Taanis Kopenhaageni lähistel. Lapsena meeldis talle lugeda ja ta veetis palju aega kohalikes raamatukogudes ajaloo- ja seiklusraamatute valikut lugedes. nnGotthardt on kirjutanud lastele üle 60 raamatu, paljude raamatute tegevustik toimub haldjate kuningriigis.

Võimas vaenlane on Haldjamaale tulnud. Ta tahab kõik sealsed elanikud orjastada. Kui haldjad tahavad ellu jääda, on neil vaja nii vaprust kui ka lootust.Nõid Siidikeel on Karkakra ja kogu haldjate sõjaväe vangi võtnud. Igihaljas koos Mailasega, kes on Karikakra ema, tuleb neid vabastama. Kuid kas nad suudavad kuningas Auahne kõigist sõdalastest ja Siidikeele võlujõust mööda pääseda?See on neljas ja viimane raamat sarjast „Haldjate saatus". Loe kõiki selle sarja raamatuid:Raudrüüs sõdalasedKivist südaUnustatud hauakambridVõluflöötPeter Gotthardt sündis 1946. aastal Taanis Kopenhaageni lähistel. Lapsena meeldis talle lugeda ja ta veetis palju aega kohalikes raamatukogudes ajaloo- ja seiklusraamatute valikut lugedes. nnGotthardt on kirjutanud lastele üle 60 raamatu, paljude raamatute tegevustik toimub haldjate kuningriigis.

Klaara on armunud Benjamini. Tal on poisile kingitus. Ühel päeval saadab Benjamin talle sõnumi. Klaara on õnnelik. Kui aga Roosi saab sama sõnumi, läheb kõik allamäge. Ja kui sõnumi saab ka Juulia, on asjad juba väga halvasti.See on Klaara ja tema sõbrannade elust jutustava populaarse raamatusarja teine raamat. Raamatud räägivad sõprusest, koolist ja suuremaks kasvamisest. Kõik lood on kaasahaaravad. Selle raamatu lugemiseks ei pea olema lugenud sama sarja teisi raamatuid.Line Kyed Knudsen sündis 1971. aastal Taanis Gentofte linnas. Tema esimene raamat avaldati 2003. aastal ning tänaseks on ta kirjutanud üle 50 laste- ja noorteraamatu. Sageli jutustavad tema lood tüdrukutevahelisest sõprusest. Teda on esitatud paljude auhindade kandidaadiks ning 2007. aastal pälvis ta Taani kirjastuse Gyldendali Pippi-nimelise auhinna. Klaara raamatute jaoks on ta saanud inspiratsiooni nii enda kui ka tütre lapsepõlvest.

Klaara ja Roosi on igavesti parimad sõbrannad. Neil on sõprusekeed ja nad plaanivad minna pikapäevarühmas toimuvale kostüümipeole printsessidena. Kuid siis tuleb nende klassi uus tüdruk Juulia ning Klaara jaoks muutub kõik.See on Klaara ja tema sõbrannade elust jutustava populaarse raamatusarja esimene raamat. Raamatud räägivad sõprusest, koolist ja suuremaks kasvamisest. Kõik lood on kaasahaaravad. Selle raamatu lugemiseks ei pea olema lugenud sama sarja teisi raamatuid.Line Kyed Knudsen sündis 1971. aastal Taanis Gentofte linnas. Tema esimene raamat avaldati 2003. aastal ning tänaseks on ta kirjutanud üle 50 laste- ja noorteraamatu. Sageli jutustavad tema lood tüdrukutevahelisest sõprusest. Teda on esitatud paljude auhindade kandidaadiks ning 2007. aastal pälvis ta Taani kirjastuse Gyldendali Pippi-nimelise auhinna. Klaara raamatute jaoks on ta saanud inspiratsiooni nii enda kui ka tütre lapsepõlvest.

Poisid ei luba Maarjat oma peidukasse. Nende arvates ta lõhnab halvasti. Klaara leiab, et poisid on õelad. Aga mida ta peaks tegema?See on viies raamat, mis jutustab Klaara ja tema sõbrannade elust. Raamatud räägivad sõprusest, koolist ja suuremaks kasvamisest. Kõik lood on kaasahaaravad. Selle raamatu lugemiseks ei pea olema lugenud sama sarja teisi raamatuid.Line Kyed Knudsen sündis 1971. aastal Taanis Gentofte linnas. Tema esimene raamat avaldati 2003. aastal ning tänaseks on ta kirjutanud üle 50 laste- ja noorteraamatu. Sageli jutustavad tema lood tüdrukutevahelisest sõprusest. Teda on esitatud paljude auhindade kandidaadiks ning 2007. aastal pälvis ta Taani kirjastuse Gyldendali Pippi-nimelise auhinna. Klaara raamatute jaoks on ta saanud inspiratsiooni nii enda kui ka tütre lapsepõlvest.

Klaara ja tema sõbrannad mängivad pikapäevarühma padjatoas poistega tõde või tegu. Klaara tahab Lukast suudelda. Aga mitte keelega nagu Juulia. Äkitselt tahab ka suur Andres mängu tulla... Klaarale see ei meeldi.See on kolmas raamat, mis jutustab Klaara ja tema sõbrannade elust. Raamatud räägivad sõprusest, koolist ja suuremaks kasvamisest. Kõik lood on kaasahaaravad. Selle raamatu lugemiseks ei pea olema lugenud sama sarja teisi raamatuid.Line Kyed Knudsen sündis 1971. aastal Taanis Gentofte linnas. Tema esimene raamat avaldati 2003. aastal ning tänaseks on ta kirjutanud üle 50 laste- ja noorteraamatu. Sageli jutustavad tema lood tüdrukutevahelisest sõprusest. Teda on esitatud paljude auhindade kandidaadiks ning 2007. aastal pälvis ta Taani kirjastuse Gyldendali Pippi-nimelise auhinna. Klaara raamatute jaoks on ta saanud inspiratsiooni nii enda kui ka tütre lapsepõlvest.

Roosi ja Juulia lähevad Maarja juurde pidžaamapeole. Klaara ei saa minna, sest ta on haige. Ta ei saa kelgutama ka minna. Ja kui ta lõpuks terveks saab, on lumi ära sulanud. Kas ta nüüd saab Maarja juurde pidžaamapeole minna?See on neljas raamat, mis jutustab Klaara ja tema sõbrannade elust. Raamatud räägivad sõprusest, koolist ja suuremaks kasvamisest. Kõik lood on kaasahaaravad. Selle raamatu lugemiseks ei pea olema lugenud sama sarja teisi raamatuid.Line Kyed Knudsen sündis 1971. aastal Taanis Gentofte linnas. Tema esimene raamat avaldati 2003. aastal ning tänaseks on ta kirjutanud üle 50 laste- ja noorteraamatu. Sageli jutustavad tema lood tüdrukutevahelisest sõprusest. Teda on esitatud paljude auhindade kandidaadiks ning 2007. aastal pälvis ta Taani kirjastuse Gyldendali Pippi-nimelise auhinna. Klaara raamatute jaoks on ta saanud inspiratsiooni nii enda kui ka tütre lapsepõlvest.

Emma korraldab klassikaaslastele sünnipäevapeo. See on imeline pidu ilusas tantsusaalis, kus on diskotuled ja maitsev toit. Nüüd on Laura kord oma sünnipäevapidu korraldada. Aga kas tema pidu on sama hea?Taani kirjaniku Line Kyed Knudsen (sündinud 1971) esimene raamat „Pigerne fra Nordsletten" ilmus 2003. aastal. 2007. aastal sai ta Taani Gyldendali kirjastuse Pipi auhinna. Ta kirjutab raamatuid lastele ja noortele ning õpetab kirjutustehnikat.

Laura ja Emma lähevad koos klassiga ratastega sõitma. Äkki eksivad nad koos Omariga metsa ära. Omar väntab täiest jõust, et teistele järele jõuda, aga siis jõuavad nad haruteele. Kolm sõpra ei tea, millist teed pidi teised läksid. Mida nüüd teha?Taani kirjaniku Line Kyed Knudsen (sündinud 1971) esimene raamat „Pigerne fra Nordsletten" ilmus 2003. aastal. 2007. aastal sai ta Taani Gyldendali kirjastuse Pipi auhinna. Ta kirjutab raamatuid lastele ja noortele ning õpetab kirjutustehnikat.

Emma jääb esimest korda Laura juurde ööbima. Ta on seda terve päeva oodanud. Aga õhtul hakkab ta ema igatsema. Äkki peaks ikkagi koju minema? Taani kirjaniku Line Kyed Knudsen (sündinud 1971) esimene raamat „Pigerne fra Nordsletten" ilmus 2003. aastal. 2007. aastal sai ta Taani Gyldendali kirjastuse Pipi auhinna. Ta kirjutab raamatuid lastele ja noortele ning õpetab kirjutustehnikat.

Laura saab endale lõpuks kutsika. Kutsikas on armas ning Laura ja tema sõber Emma ootavad, millal kutsikaga mängida saab. Aga kutsikas hüppab ja hammustab. Võib-olla ei olegi kutsikaga nii tore, kui Laura arvas.Taani kirjaniku Line Kyed Knudsen (sündinud 1971) esimene raamat „Pigerne fra Nordsletten" ilmus 2003. aastal. 2007. aastal sai ta Taani Gyldendali kirjastuse Pipi auhinna. Ta kirjutab raamatuid lastele ja noortele ning õpetab kirjutustehnikat.

Bertram on koos kolme sõbraga moodustanud väikese kamba, mida nad kutsuvad Kotkasteks. Ta elab koos ettekandjana töötava emaga kahekesi. Bertram ei mäleta oma isast eriti midagi, sest isale määrati mõrva eest eluaegne vanglakaristus siis, kui Bertram oli vaid seitsmeaastane. Ühel päeval varastab Bertram restoranist kalli Schott Made in USA nahkjaki, mis toob kaasa fataalsed tagajärjed ja mitte ainult Bertrami jaoks. Politsei sisekontrolli büroo uurija Rolando Benito koos kolleegiga saadetakse küsitlema kaht politseinikku. Üks vangivalvur on oma neljanda korruse korterist alla hüpanud just siis, kui politseinikud olid sinna läinud kaebuse peale, et korterist tuleb valju müra. Kuna vangivalvur on Rolando lapselapse koolikaaslase isa, jõuab Rolandoni kuuldus, et samas vanglas, kus vangivalvur töötas, on surnud üks vang ning et vangivalvurit ähvardati ja ta tundis ohtu. Äkki ei olegi tegemist enesetapuga? Ida-Jüütimaa telekanali TV2 ajakirjanik Anne Larsen uurib samuti asja. Kõigil paistab olevat seos ühe vangiga, mõrvar Patrick Aspiga, kes tappis oma imikust lapse ning kannab karistust samas vanglas, kus vangivalvur töötas. Kuna kummalisi surmasid lisandub ja üks ülemkohtu kohtunik kaob jäljetult, ühendavad Rolando Benito ja Anne Larsen seose otsingul jõud. Ühendavaks elemendiks osutub Bertram ja nahkjaki vargus ning nüüd on ka Anne elu ohus.Inger Gammelgaard Madsen (sündinud 1960) on Taani kirjanik. Inger Gammelgaard Madsen on töötanud graafilise disainerina. Tema esimene raamat, kriminaalromaan „Dukkebarnet" ilmus 2008. Pärast seda on ta kirjutanud krimižanris veel mitu raamatut. Näiteks „Drab efter begæring" (2009), „Slangers gift" (2014), „Dommer og bøddel" (2015) ja „Blodregn" (2016).

Bertram kardab politseisse minna ja rääkida, mida ta varastatud jakist leidis, sest ta on kurjategija ega taha korrakaitsega tegemist teha. Ta üritab ühel õhtul pärast alkoholi ja kanepi suitsetamist hädaabinumbrile anonüümse kõne teha, kuid kõnekeskus ei usu teda. Kui Bertram saab seejärel teada, et ka tema ema elu on ohus, püüab ta teda hoiatada, kuid ka ema ei usu poissi. Bertram hakkab ema jälitama ning avastab, et ema kohtub ühe mehega, keda tema ei tunne. Kui Bertram selle kohta emalt aru pärib, tunnistab ema lõpuks, et tegu on tema meessõbraga ning et nad plaanivad ära kolida ja koos uut elu alustada. Bertram otsustab välja selgitada, kus mees elab, ning murrab tema elukohta sisse, et mehe kohta rohkem infot saada. Mehe asjades tuhnides leiab ta mitu valepassi ja foto, kus mees kannab varastatud nahkjakki.„Koristaja" on kuueosaline kriminaaldraama.Inger Gammelgaard Madsen (sündinud 1960) on Taani kirjanik. Inger Gammelgaard Madsen on töötanud graafilise disainerina. Tema esimene raamat, kriminaalromaan „Dukkebarnet" ilmus 2008. Pärast seda on ta kirjutanud krimižanris veel mitu raamatut. Näiteks „Drab efter begæring" (2009), „Slangers gift" (2014), „Dommer og bøddel" (2015) ja „Blodregn" (2016).

Uus info paneb Roland Benito vangivalvuri enesetappu veel kord läbi vaatama. Nüüd teab ta, kes Uwe Finch tegelikult on, ja otsustab sellest ka Anne Larsenile rääkida. Anne oli see, kes hankis Uwe Finchi sõrmejälje, ning vanasti oli Rolandil Annest politseiuurimistes palju abi. Bertram on šokis sellest, mis tema emaga juhtus, kui korraga ilmub välja Ida-Jüütimaa telekanali TV2 reporter Anne Larsen. Bertram murdub Anne ees ja räägib talle kõik ära. Anne ütleb talle, et nad peavad kohe lahkuma. Kuid on juba hilja. Kui Roland kuuleb autoraadiost uuest surmast, kardab ta, et ka Anne Larsen võib olla ohus, ning püüab talle helistada, kuid Anne ei vasta. Kui Rolandi telefon heliseb, loodab ta, et tegu on Annega, kuid helistaja on hoopis Leif Skovby, kes on üks enesetapujuhtumiga seotud politseinik. Leif tahab Rolandiga kokku saada ning see, mida ta räägib, toob loosse selguse. Roland palub politseinikul Anne telefoni asukohta jälitada, kuid kas Roland jõuab kohale enne, kui on liiga hilja?„Koristaja" on kuueosaline kriminaaldraama.Inger Gammelgaard Madsen (sündinud 1960) on Taani kirjanik. Inger Gammelgaard Madsen on töötanud graafilise disainerina. Tema esimene raamat, kriminaalromaan „Dukkebarnet" ilmus 2008. Pärast seda on ta kirjutanud krimižanris veel mitu raamatut. Näiteks „Drab efter begæring" (2009), „Slangers gift" (2014), „Dommer og bøddel" (2015) ja „Blodregn" (2016).

Anne Larsen näitab Rolandile Uwe Finchi pilti ja Rolandi jaoks on mehes midagi tuttavat. Need on tema lähestikku asetsevad silmad. Kuid tegemist ei saa olla selle mehega, keda Finch meenutab, sest too mees suri aastaid tagasi ühes hotellipõlengus. Kui sõrmejälg kinnitab, et tegu on siiski sama mehega, tekib Rolandis huvi teada saada, miks on ta valeidentiteedi all Aarhusi tagasi tulnud. Bertrami ema leiab poisi toast varastatud nahkjaki ja tahab selle Finchile tagasi anda. Bertram üritab taas emale selgitada, et tema elu on ohus, kuid ema saab pahaseks ja ei kuula teda. Ema väidab, et poiss on armukade ning ütleb, et hoopis Bertram tappis oma väikese õe. Bertram ägestub, suitsetab kanepit ja jääb teleri ette magama. Kanepiuimas taipab ta korraga kohutavat tõde. Kui öö möödub ja Bertram ärkab vapustusest, avastab ta, et ema pole koju tulnud.„Koristaja" on kuueosaline kriminaaldraama.Inger Gammelgaard Madsen (sündinud 1960) on Taani kirjanik. Inger Gammelgaard Madsen on töötanud graafilise disainerina. Tema esimene raamat, kriminaalromaan „Dukkebarnet" ilmus 2008. Pärast seda on ta kirjutanud krimižanris veel mitu raamatut. Näiteks „Drab efter begæring" (2009), „Slangers gift" (2014), „Dommer og bøddel" (2015) ja „Blodregn" (2016).

Roland Benito, kes töötab politsei sisekontrolli büroos, on saadetud koos kolleegiga uurima kaht politseinikku, kes olid reageerinud ühele väljakutsele. Tegu oli vangivalvuriga, kes oli oma neljanda korruse korteri aknast välja hüpanud just siis, kui kaks politseinikku saabusid sündmuskohale väljakutse peale, kus kaevati vangivalvuri korterist tuleva valju muusika peale. Selle info põhjal ei tundu asjas midagi kahtlast olevat, kuid kui selgub, et vangivalvur on Rolandi tütretütre parima sõbranna isa, jõuavad Rolandini kuulujutud sellest, et vanglas, kus vangivalvur töötas, oli surnud üks vang ning et vangivalvur oli kurtnud ähvardamise ja jälgimise üle. Kas on siiski võimalik, et tegu polnud enesetapuga? Ida-Jüütimaa telekanali TV2 reporter Anne Larsen uurib samuti kahtlaseid surmasid. Selle käigus puutub ta kokku ka ühe autoõnnetuses hukkunud advokaadi surmaga. Larsen avastab, et kõik surmad on seotud ühe vangiga, lapsetapja Patrick Aspiga, kes kannab oma imikust tütre tapmise eest eluaegset vanglakaristust samas vanglas, kus vangivalvur töötas.„Koristaja" on kuueosaline kriminaaldraama.Inger Gammelgaard Madsen (sündinud 1960) on Taani kirjanik. Inger Gammelgaard Madsen on töötanud graafilise disainerina. Tema esimene raamat, kriminaalromaan „Dukkebarnet" ilmus 2008. Pärast seda on ta kirjutanud krimižanris veel mitu raamatut. Näiteks „Drab efter begæring" (2009), „Slangers gift" (2014), „Dommer og bøddel" (2015) ja „Blodregn" (2016).

Anne Larsen uurib välja, et hukkunud advokaat oli lõpetanud oma karjääri vahetult pärast ühe kohtuasja kaotamist, ning et tema klient, lapsemõrvar Patrick Asp pandi vangi. Advokaadi isa, riigikohtu kohtunik, on aga jäljetult kadunud. Anne on parasjagu vanglas ja intervjueerib vanglaülemat seoses uimastiüledoosi surnud vangiga, kui Patrick Aspil õnnestub talle salaja kiri üle anda. Asp kirjutab selles, et ta on alusetult vangi mõistetud ning et selles on osa tema naisel. Anne otsib naise tolle töökohast, ühest restoranist üles. Samuti kohtub ta naise poja, Bertramiga, ning Annele tundub, et nad mõlemad varjavad midagi. Samuti on midagi kahtlast Uwe Finchis, kellega Bertrami ema käib. Mees käitub nii, nagu ta varjaks oma tegelikku isikut, ning Anne pöördub Roland Benito poole, et tema abil mehe isik kindlaks teha.„Koristaja" on kuueosaline kriminaaldraama.Inger Gammelgaard Madsen (sündinud 1960) on Taani kirjanik. Inger Gammelgaard Madsen on töötanud graafilise disainerina. Tema esimene raamat, kriminaalromaan „Dukkebarnet" ilmus 2008. Pärast seda on ta kirjutanud krimižanris veel mitu raamatut. Näiteks „Drab efter begæring" (2009), „Slangers gift" (2014), „Dommer og bøddel" (2015) ja „Blodregn" (2016).

Bertram koos kolme sõbraga – Jack, Kasper ja Felix – on äsja kooli lõpetanud ning moodustanud väikese kamba, mille nimeks on nad pannud Kotkad. Nad töötavad Kaupmehe heaks, kes maksab neile, kui nad vastavalt Kaupmehe klientide tellimustele sissemurdmiste teel kallist disainmööblit varastavad. Bertram elab kahekesi koos emaga, kes töötab ühes restoranis ettekandjana. Ema arvab, et Bertram teenib raha postiljonina. Bertram ei mäleta eriti oma isa. Ta olid vaid seitsmeaastane, kui isa mõrva eest kinni peeti ja eluks ajaks vanglasse saadeti. Ühel päeval varastab Bertram oma ema restoranist kalli nahkjaki. Ta leiab selle voodri sees olevast salataskust midagi. See toob kaasa kohutavad tagajärjed, ja mitte ainult Bertrami jaoks.„Koristaja" on kuueosaline kriminaaldraama.Inger Gammelgaard Madsen (sündinud 1960) on Taani kirjanik. Inger Gammelgaard Madsen on töötanud graafilise disainerina. Tema esimene raamat, kriminaalromaan „Dukkebarnet" ilmus 2008. Pärast seda on ta kirjutanud krimižanris veel mitu raamatut. Näiteks „Drab efter begæring" (2009), „Slangers gift" (2014), „Dommer og bøddel" (2015) ja „Blodregn" (2016).

Kesk- ja Lääne-Jüütimaa politseiinspektor Johan Boje hukkub ühel hilisel märtsiõhtul oma kodumaja ees autorataste all. Tema ülemus Axel Borg on üks esimesi, kes sündmuspaigale jõuab. Üsna kiiresti selgub, et tegemist ei ole tavalise otsasõiduga, vaid väga jõhkra mõrvaga. Boje üheksa-aastane poeg väidab, et nägi autot ning et roolis oli politseinik. Kas traumeeritud poisi fantaasia mängib vingerpussi? Bensiinijaama turvakaamera kinnitab poisi juttu – saatuslikul ööl istus autoroolis keegi, kellel oli seljas politseivorm. Politsei sisekontrolli büroo uurija Rolando Benito pannakse asja uurima. Kellel Johan Boje kolleegidest oli motiiv midagi nii äärmuslikku teha? Roland Benitole tuleb appi Ida-Jüütimaa telekanali TV2 ajakirjanik Anne Larsen. Nad ajavad koos jälgi tulekahjuni, millel olid kohaliku perekonna jaoks laastavad tagajärjed. Äkki tulekahju ei olnudki õnnetus? Annele ja Rolandole tundub, et motiiv võib olla hoopis midagi muud, kui nad algul arvasid. Algab jaht kurjategijale, kes tuleb leida enne, kui ta uuesti ründab.Inger Gammelgaard Madsen (sündinud 1960) on Taani kirjanik. Madsen töötas algul graafilise disainerina. 2008. aastal ilmus tema esimene kriminaalromaan „Dukkebarnet" ning sellest peale on ta kirjutanud samas žanris veel mitu raamatut. Näiteks „Drab efter begæring" (2009), „Slangens gift" (2014), „Dommer og bøddel" (2015), „Blodregn" (2016) ja „Koristaja" (2019).

Ida-Jüütimaa TV2 ajakirjanik Anne Larsen uurib Silkeborgi politseiniku juhtumit, kelle ilmselt kolleeg otse kodumaja ees surnuks sõitis. Annes äratab tõsist huvi tuleõnnetus, mida politseinik oli salaja uurinud. Anne hakkab asjaga põhjalikumalt tegelema. Miks see tulekahju Johan Bojet niiviisi huvitas? Miks ta ei leppinud asjaoluga, et tegemist oli juhusliku gaasilekkega?Inger Gammelgaard Madsen (sündinud 1960) on Taani kirjanik. Madsen töötas algul graafilise disainerina. 2008. aastal ilmus tema esimene kriminaalromaan „Dukkebarnet" ning sellest peale on ta kirjutanud samas žanris veel mitu raamatut. Näiteks „Drab efter begæring" (2009), „Slangens gift" (2014), „Dommer og bøddel" (2015), „Blodregn" (2016) ja „Koristaja" (2019).

Pärast seda, kui Anne Larsen on teinud Randersis avatud näitusest televisiooni jaoks uudisloo, otsustab ta minna vaatama Liv Løkket ja tema venda. Kui ta Livi elukohta jõuab, näeb ta paokil korteriust ning arvab, et tüdrukuga on midagi juhtunud. Livi pole toas, kuid Anne hirmsad kahtlused saavad kinnitust. Mõrvar tuleb üles leida, et ta rohkem inimesi tappa ei saaks. Sellest saab Anne Larseni ja Roland Benito ning tema kolleegide jaoks närvesööv ülesanne.Inger Gammelgaard Madsen (sündinud 1960) on Taani kirjanik. Madsen töötas algul graafilise disainerina. 2008. aastal ilmus tema esimene kriminaalromaan „Dukkebarnet" ning sellest peale on ta kirjutanud samas žanris veel mitu raamatut. Näiteks „Drab efter begæring" (2009), „Slangens gift" (2014), „Dommer og bøddel" (2015), „Blodregn" (2016) ja „Koristaja" (2019).

Kesk- ja Ida-Jüütimaa politsei inspektor Johan Boje sõidetakse ühel hilisel märtsiõhtul oma kodumaja ees surnuks. Tema ülemus Axel Borg on üks esimestest, kes sündmuskohale jõuab. Seal saab ta aru, kui jõhkra mõrvaga on tegu. Johan Boje üheksa-aastane poeg nägi autot ja juhti ning väidab, et too oli politseinik. Kas see on vaid poisi elav kujutlusvõime? Kui valvekaamera poisi väidet kinnitab, määratakse asjaga tegelema politsei sisekontrolli büroo uurija Rolando Benito. Kas mõnel Johani kolleegil oli motiiv see hirmus mõrv toime panna?Inger Gammelgaard Madsen (sündinud 1960) on Taani kirjanik. Madsen töötas algul graafilise disainerina. 2008. aastal ilmus tema esimene kriminaalromaan „Dukkebarnet" ning sellest peale on ta kirjutanud samas žanris veel mitu raamatut. Näiteks „Drab efter begæring" (2009), „Slangens gift" (2014), „Dommer og bøddel" (2015), „Blodregn" (2016) ja „Koristaja" (2019).

Liv Løkke on hakanud nägema õudusunenägusid peale seda, kui tulekahju ja minevikusündmused taas päevakorda on kerkinud. Temaga võttis ühendust Anne Larsen. Ajakirjanik oli käinud tema venna juures ning kuna Liv soovib teada, mida naine vennast tahtis, nõustub ta vastumeelselt temaga ühes Randersi kohvikus kokku saama. Kuid ajakirjaniku väited ajavad Livi nii vihaseks, et ta lahkub ägedushoos kohvikust. Kui Liv näeb ajalehe esikaant, kus väidetakse, et Johan Boje poeg nägi mõrvarit, läheb ta Johan Boje maja juurde ja näeb poissi isale loodud mälestuspaiga juures.Inger Gammelgaard Madsen (sündinud 1960) on Taani kirjanik. Madsen töötas algul graafilise disainerina. 2008. aastal ilmus tema esimene kriminaalromaan „Dukkebarnet" ning sellest peale on ta kirjutanud samas žanris veel mitu raamatut. Näiteks „Drab efter begæring" (2009), „Slangens gift" (2014), „Dommer og bøddel" (2015), „Blodregn" (2016) ja „Koristaja" (2019).